Romaanid:
Lisaks Tõnu Õnnepalu nimele on ilmunud romaanid Anton Nigovi ja Emil Tode nime all. 
Romaan on võitnud Balti Assamblee (1994) ja Eesti Kultuurkapitali preemia (1995) ning see on tõlgitud soome, rootsi, norra, taani, hollandi, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania, ungari, läti, leedu, inglise, vene, türgi ja heebrea keelde.
Romaani lühiversioon on ilmunud autori esituses laserplaadil. (2003) http://apollo.ee/product.php/0802020
"„Piiririik”  oli fenomenaalne tekst, mis jõudis maailmakirjandusse sisuliselt kohe pärast eesti keeles ilmumist. See oli mitmete tegurite kokku langemisest sündinud trikk, mida ei korda niipea keegi." Jaan Undusk, http://www.epl.ee/artikkel/474626

Tõlgitud taani ja norra keelde. 
"Autor võrdleb ühes raamatu kolmest sisuseletusest romaani traditsioonilise muinasjutuga, kus varanduselaeka otsimise, rännakute, leidmiste ja kaotamiste teel saadavad peategelast Joonast imetabased kohtumised. Nendes domineerivad sündmuste kordused ja variatsioonid. "Mõnevõrra ambivalentne, kuid siiski õnnelik lõpp," märkis kirjanik." Kirsi Kender, http://www.arileht.ee/artikkel/2132

Autori enda sõnul: "Romaanis pole kunagi vaid üks sõnum, sest romaan on terve maailm oma sõnumite ja varjatud sõnumite paljususes. [---] See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Ning toimub päris palju." http://www.arileht.ee/artikkel/28726

"See lugu mõlkus mul meeles juba aastaid," räägib Emil Tode ehk Tõnu Õnnepalu oma uuest romaanist "Raadio". "Ma ei olnud leidnud õiget häält. Alustasin mitu korda kirjutamist, siis viskasin ära. Ma ei teadnud, kuidas seda teha. Ühel hetkel see tuli." http://www.epl.ee/artikkel/220998

Tõnu Õnnepalu pälvis 2008. aasta alguses raamatu "Flandria päevik" eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia esseistika kategoorias.
"Õnnepalu raamat, kui see ka algul liialt kaebleva mulje jätab, on kasulik lugemismaterjal isegi siis, kui lugeja mõne tüütu koha vahele jätab. See on dokument mõtetest, mis inimest ehedal moel painavad. " Tõnis Erilaid http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=265981


"Õnnepalu maalib Paradiisi maastikke ja meeleolusid ruttamata, põhjalikult ja voolavalt. Kuidas õhtu läheb üle ööks ja öö hommikuks. Ja kuidas lilled saadavad õhku tänuliku lõhnapilve, kui sa paned neile suveõhtul vett. Paradiisis elades õppis Õnnepalu roigasaia tegemist ja vikatiga niitmist, aga päris selgeks sai ta siin hoopis kirjutamise. Sest jaanuaripäevade hingeraskus (midagi pole, midagi ei juhtu, kedagi ei tule) viib mõtted kallitele inimestele ja paneb neile kirju saatma. Ole kas või Paradiisis, iseendaga pead sa ka siin toime tulema, leppima ja hakkama saama." Madis Jürgen http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4621EF50B17C5591C225768D003601B9
Picture
Autobiograafia

"Anton Nigovi "Harjutused" on žanriliselt tavatu teos. See on ühtaegu päevik ja autobiograafia. Päevade kaupa kirjutatud tekst ei räägi mitte ainult päevasündmustest, vaid ennekõike mina jutustaja minevikust. See on autobiograafia, mis sisaldab jälgi kirjutamise ajast, eluloojutustus, millesse lõikub sisse kirjutaja olevik". Marek Tamm
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/331FB8FA0BF1CAB8C2256BE400582D04
Picture
Luulekogud:

Vabavärsiline, lihtsa väljendusega looduslüürika. Peale Eesti motiivide on kasutatud ka Uurali talvekirjeldust. Looduspildid on arenevad. Esikohal on üksikisiku meeleolu, kes ihkab eemale argipäevast. Ta taotleb hingerahu ja leiab selle looduses.  Kruus, O. Puhvel, H., Eesti kirjanike leksikon, lk 688-689,  Tallinn: 2000, Eesti Raamat.   

Võrreldes esimese luulekoguga on nende kogude luuletused muutunud filosoofilisemateks, autor mõtiskleb elu ja surma üle. Kasutatud on motiive antiikkirjandusest. Autor püüab näidata väljapääsu religioonis. Kruus, O. Puhvel, H.Eesti kirjanike leksikon, lk 689,  Tallinn: 2000, Eesti Raamat.   



Luulekogu, mis on vormistatud päevikuna kujutab endast poeetilist palverännakut. Tegelaskujud luuletustes püüdlevad kõrgema harmoonia poole. Autor lähtub õpetusest, mis samastab jumalat ja loodust. Kruus, O. Puhvel, H.Eesti kirjanike leksikon, lk 689,  Tallinn: 2000, Eesti Raamat.   "Luulekogumik sisaldab suuremat jagu sellest, mida Õnnepalu/Tode/Nigov tänini kokku luuletanud, säälhulgas ka muuilma poeetide ümberluuletusi maakeelde. Raamatu lõppu on ahvatleva mündina sattunud peotäis 2005. aasta tekste." 
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2654:raamatututvustus&catid=11:varia&Itemid=16&issue=3095

"Sissekannete toon on üldjoontes tume [---], vahel harva kuldab elukirjutaja palgeid rahulolu ja leppimine. [---] Enamasti on siiski surmaootus, vananemishirm, rutiin, meeleheide, lootusetus. Autor justkui piitsutaks end kirjutamisega sel kannatuste teel, ja kannatustest vabanemise võti näikse olevat vaikimises. Lugedeski on tajutavalt tähtsamal kohal see, millest kirjanik vaikib, kui see, mille ta sõnaks seab."
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/45C7A306C85A6BBDC22575B3005C7403
Picture

Tõlked:  

  • "Truudusetu naine" (Albert Camus; 1985) prantsuse keelest
  • "Endise aja nooruk" (François Mauriac; 1991) prantsuse keelest
  • "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss" (Sébastien Japrisot; 1992) prantsuse keelest
  • "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (Françoise Gilot, Lake Carlton; koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga; 1993) prantsuse keelest
  • "Punapäine tüdruk" (Antoine Chalvin; 1993) prantsuse keelest
  • "Kurja õied. Les Fleurs du mal" (Charles Baudelaire; 2000) prantsuse keelest
  • "Elu alles ees" (Romain Gary; 2001) prantsuse keelest
  • "Ameerika: valik luuletusi 1947-1996" (Allen Ginsberg; 2003) inglise keelest
  • "Taasleitud aeg" (Marcel Proust; 2004) prantsuse keelest
  • "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte" (Marie Catherine d'Aulnoy; 2005) prantsuse keelest
  • "Tubakapood" (Fernando Pessoa; 2009) prantsuse keelest