Seitsmendale novembrile mõeldes meenutab Nigov kodu ja lapsepõlve: “Kodus ootas ikka, vähemalt minu kujutluses, mis muidugi segab kokku kõik seitsmendad novembrid, see soe, natuke aurune triikimislõhn, segi toidulõhnaga. Võib-olla küpsetati isegi kooki, ikkagi kaks vaba päeva. Kui mõelda, et ema ja isa käisid eluaeg päevast päeva tööl, pluss veel see aiamaa, kapsakasvatus, see oli laupäeval ja pühapäeval, õhtul pärast tööd. Kõik ainult selleks, lõppude lõpuks, et elada.” (Nigov, A. “Harjutused”, Tallinn, 2002, lk 66.)
Elulugu
Tõnu Õnnepalu sündis Tallinnas 13. septembril 1961. aastal agronoomi pojana.
Haridustee
Oma kooliteed alustas Tõnu Õnnepalu Tallinna 29. koolis(praegune Tallinna Kivimäe Põhikool).
Gümnaasiumihariduse sai Tõnu Õnnepalu toonases Tallinna 3. Keskkoolis (praegune Tallinna Lilleküla Gümnaasium).
Kõrghariduse omandas Tõnu Õnnepalu Tartu Ülikoolis. Lõpetas bioloogiateaduskonna 1985. aastal botaanik-ökoloogina cum laude.
Karjäär
Töötas aastatel 1985 - 1987 Hiiumaal Lauka kaheksaklassilise kooli bioloogia õpetajana.
Töötas aastatel 1989 - 1990 ajakirjas Vikerkaar toimetajana.
Hiljem oli vabakutseline kirjanik Hiiumaal Kõpus ja Tallinnas. Ta on elanud ka Pariisis.
Tõnu Õnnepalu kolis Hiiumaalt Roosna-Allikule.
Mõni aeg tagasi müüs ta oma Hiiumaa elamise maha ja ostis Järvamaale Esna mõisa lähedale vana kollase maja, sest sealtkandist on ta juured.
Esimesed luuletused ilmusid 1984. aastal ajalehes Sirp ja Vasar.
Kirjandusse tuli Tõnu Õnnepalu luuletajana koguga "Jõeäärne maja", mis ilmus 1985. aastal.
Tõnu Õnnepalu on Kirjanike Liidu liige aastast 1991.